REAALSUS VÕI MATRIX??

 Matrix on 1999. aastal ilmunud ulme-märulifilm. Kogu filmi tegevus baseerub kahes erinevas maailmas: maatriksis millenniumi alguses USAs ning samal ajal  niinimetatud reaalsuses, kus masinad võtsid  inimeste üle ja kasutavad neid energiaressursina. Peategelane Thomas A. Anderson ehk  Neo elab n-ö kaks elu, kuna päeval ta töötab austatud  firmas,  öösel aga saab temast üks parimaid  häkkereid. Neo juhuslikult kohtab Trinityt, kes on ise  ka häkker ning ta  vihjab Neole maatriksist ning sellest et teda jälgitakse. Trinity ülessanne on muuseas Neo kohtingule   Morpheusega toimetada, mis saab edukalt tehtud vaatamata sellele, et Neo ikkagi satub nende salapäraste isikute kätte.  Pärast  kohtingut hakkab tegevus juba n-ö paraleelmaailmas ehk siis “õiges” reaalsuses. Seal Neo näeb inimeste farme ehk pantvange, üritab aru saada too maailma reeglitest ning läbib igasugu katseid. Morpheus arvab, et Neo on väljavalitu, kuna just see isik suudab lõpetada inimeste ja masinate omavahelist sõda, Oraakli sõnul aga  pole see nii. Just  esimesel Neo jaoks maatriksisse sisenemisel kaotab  mässajate kamp, kellega on ta  liitunud neli liiget, sest tuli välja et nende seas on reetur.  Morpheus, kes enne andis ennast Agentidele  vangi nüüd on hoidud nende hoones ning teda piinatakse, et saada salainfot. Trinity ja Neo missiooniks on nüüd oma liidri päästmine, millega nad saavad hakkama efektse võistlusstseeni käigus. Neo lõpuks satub silmitsi oma vaenlase vastu.  Agent Smith saab Neost jagu ning too sureb. Aga just siis avalikustatakse tõtt, et Neo on väljavalitu ning ennustus, mis temalt varjati läheb täide. Neo taaselustub ning nüüd teda ei saa maatriks peatada. Selle võimuga ta tapab Agent Smith‘i  ja naaseb  reaalsusesse. Filmi epiloog kujutab Neo telefoni rääkimas ning öeldes, et  ta kavatseb vangistatutele maatriksis näidata, et “kõik on võimalik”. 

Mulle meeldis selles filmis just see dünaamika sündmuste juures ning see, et filmis polnud armastus kujutatud põhiteemana võrreldes näiteks järgmiste filmidega, kuna see on veidi banaalne minu jaoks. Ma arvan, et see panebki  põhitegelasi ainult armastusest mõtlema. Kuigi  mu vaist ütles, et keegi kambast on kindlasti  reetur, siiski oli reetmise hetk  kujutatud veidi teisiti kui ma võiksin arvata. 

Minu arust hästi efektne oli stseen, kus Trinity ja Neo võitlevad Agentide hoones, kuna nagu sellistele filmidele tavapäraseks ei tabanud peategelasi ükski kuul.  Mis mind veel filmi juures tõmbab ligi on see atmosfäär,  kus kujutatakse tavapärase millenniumi  inimeste elu, mis on niisama meeldiv. Isegi niinimetatud reaalsuse ehk ulmemaailma kujutus meeldib mulle rohkem  Matrix’is võrreldes mõnede kaasaegsete filmidega, kuna olles täiesti ulmemaailm pole see efektidega ülepingutatud. Viimasena, kuid  kindlasti mitte kõige väiksemana on selles filmis tõepoolest vinged soundtrackid sellistelt bändidelt nagu Massive Attack, RATM, Prodigy.